ÕPPELAEN
Õppemaksuks? Õppereisiks? Praktikaks? Õppevahenditeks?
- Parimad intressimäärad
- Taskukohased kuumaksed
- Raha kätte samal päeval
Riiklik õppelaen tudengile – kuidas see töötab?
Õppimine võib olla põnev, aga ka kulukas – üür, raamatud ja isegi igapäevane toidukorv neelavad kiiresti kogu eelarve. Kui säästudest ei piisa ja pere ei saa alati toetada, kerkibki küsimus: mis on õppelaen ja kas see võiks olla lahendus? Tegemist on riiklikult reguleeritud laenuga, mida pangad pakuvad tudengitele soodsamatel tingimustel. Selle eesmärk on katta õpingutega seotud vältimatud kulud ning anda võimalus keskenduda õppimisele.
Kui väikelaen on mõeldud pigem igapäevasteks tarbimiskuludeks, siis õppelaen on loodud spetsiaalselt tudengitele soodsamatel tingimustel ja selge eesmärgiga hariduse toetamiseks.
Kes saab õppelaenu taotleda ja millised on tingimused?
Riiklik õppelaen on mõeldud tudengitele, kes õpivad Eestis kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Taotleda võivad nii Eesti kodanikud kui ka need, kellel on Eestis pikaajaline elamisõigus. Oluline tingimus on, et õpingud kestaksid vähemalt kuus kuud järjest – lühemate kursuste jaoks õppelaenu ei anta.
Laenu võib saada nii ülikooli kui ka kutsehariduse tasemel õppides, seega on võimalik võtta ka õppelaen kutsekoolis, kui õppekava on piisavalt pikk ja vastab nõuetele. Samuti kehtib õppelaen Eestis ka siis, kui õpid välismaal, aga tegemist on riiklikult tunnustatud programmiga, mis on oma olemuselt samaväärne siinsete õpingutega.
Võrreldes sellega, mida pakub tarbimislaen, on õppelaenu tingimused soodsamad ja suunatud selgelt hariduse toetamisele. Seda ei saa kasutada igapäevakulude või meelelahutuse katmiseks, vaid eesmärk on, et tudengil oleks lihtsam katta õpingutega seotud vältimatud väljaminekud.
Kui suur on maksimaalne õppelaen ja kuidas seda arvestatakse?
Õppelaenu summad ei ole igal aastal piiramatud – riik on kehtestanud ülempiirid, mis sõltuvad õpingute kestusest. Maksimaalne õppelaen on 6000 eurot õppeaastas, kui õpingud kestavad vähemalt üheksa kuud. Kui aga õpingud jäävad kestuselt kuue kuni kaheksa kuu vahele, on maksimaalseks summaks 3000 eurot.
Oluline on teada, et õppelaenu makstakse välja kord aastas ühekordse summana. See tähendab, et tudeng peab oma eelarve planeerima terveks õppeaastaks ette, arvestades nii elamiskulusid, õppemaksu kui ka muid vältimatuid väljaminekuid.
Praktilise abivahendina saab kasutada kalkulaatoreid, mis näitavad, milline igakuine koormus tulevikus tekib. Nii on lihtsam otsustada, kas maksimaalse summa võtmine on mõistlik või piisaks väiksemast laenust, et vältida liigset võlakoormust pärast kooli lõpetamist.
Õppelaenu intress ja muud kohustused
Õppelaenu tingimuste üks suurimaid eeliseid on madalam intressimäär võrreldes paljude teiste laenutoodetega. Hetkel kehtib õppelaenu intress ligikaudu 1,95% + kuue kuu euribor, mis teeb sellest ühe soodsama laenuvõimaluse Eestis. Intress lisandub igakuiselt kogu laenusummale, mistõttu on oluline mõista, et kohustus kasvab ka õpingute ajal.
Õppelaenu puhul ei nõuta kinnisvara ega muud varalist tagatist, kuid enamasti on vajalik ühe või kahe käendaja olemasolu. Käendaja vastutab selle eest, et laen saaks tasutud juhul, kui tudeng ise makseraskustesse satub. See tähendab, et õppelaen ei ole päris riskivaba ka lähedastele, kes otsustavad sind käendajana toetada.
Lisaks tuleb arvestada, et kohustused ei kao, kui õpingud katkestada. Kui otsustad koolist lahkuda või ei lõpeta õppekava, tuleb laenu ikkagi tagasi maksta samadel tingimustel. Seetõttu tasub enne laenulepingu sõlmimist põhjalikult mõelda, kui kindel oled oma õpitee jätkumises.
Kui kiiresti õppelaenu kätte saab ja kuidas toimub tagasimaksmine?
Üks sagedasemaid küsimusi tudengite seas on, kui kiiresti tuleb õppelaen pärast taotlemist üle. Tavaliselt kantakse summa üle pangakontole õppeaasta alguses, kui leping on allkirjastatud ja kõik nõutud dokumendid korras. See tähendab, et suuremad kulud – näiteks üür või õppemaks – saab katta kohe semestri alguses.
Õppelaenu tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõpetamist või katkestamist. Kui jätkad õpinguid kohe järgmise õppekava alusel, võib maksmise algust edasi lükata. Tagasimakse toimub igakuiste osamaksetena ja periood on tavaliselt mitme aasta pikkune, et koormus oleks hallatav.
On ka erandeid, mille puhul võib maksepuhkust taotleda – näiteks ajateenistus, lapsehoolduspuhkus või arsti residentuur. Sellistel juhtudel peatatakse maksed ajutiselt, kuid intressi arvestamine jätkub.
Millised riskid ja vastutus õppelaenuga kaasnevad?
Kuigi õppelaen on soodne ja riigi poolt toetatud, ei tohi unustada, et tegemist on pikaajalise kohustusega. Suurim risk on üleliigse summa võtmine – raha kulub kiiresti ära, kuid tagasi tuleb maksta koos intressidega. Kui õpingud katkestada, algab laenu tagasimakse samadel tingimustel ning see võib ootamatult eelarvet koormata.
Teine risk on intressimäärade kõikumine. Kuna õppelaenu intress on seotud euriboriga, võivad igakuised maksed tõusta, kui turutingimused muutuvad. Samuti tasub arvestada, et käendajate vastutus ei kao – raskuste korral tuleb neil kohustused täita.
Kõige levinumad küsimused õppelaenu kohta
Kas õppelaen on garanteeritud kõigile tudengitele?
Ei. Taotlejal peab olema Eesti kodakondsus või pikaajaline elamisõigus ning õpingud peavad kestma vähemalt kuus kuud.
Kui suur on maksimaalne õppelaen ühes aastas?
Maksimaalne õppelaen on 6000 eurot, kui õpingud kestavad vähemalt üheksa kuud, ja 3000 eurot, kui õpingud kestavad kuus kuni kaheksa kuud.
Kas õppelaenu saab taotleda ka kutsekoolis?
Jah. Õppelaen kutsekoolis on võimalik, kui õppekava on piisavalt pikk ja vastab riiklikule nõudele.
Mis saab õppelaenust, kui katkestan õpingud?
Tagasimakse algab 12 kuu jooksul, isegi kui õpingud jäävad pooleli. Kohustus jääb aga püsima.
Kui kiiresti õppelaen pärast lepingu sõlmimist laekub?
Tavaliselt kantakse summa välja õppeaasta alguses, kui leping on allkirjastatud ja dokumendid korras.
turukogemust
laenupakkujat
taotlejate rahulolu
