Tants ja trall kasiinomaksu üle: mis muutub?

Aasta jooksul on Eesti kaughasartmängu maastikul toimunud mitu muutust, mis jäävad tavalugeja radarile vaid üksikute pealkirjadena: mõni välismaine bränd kaob Maksu- ja Tolliameti (EMTA) loetelust, arutatakse hasartmängumaksu reformi ning samaaegselt räägivad võlanõustajad sellest, et järjest rohkem inimesi kombineerib igapäevase rahapuuduse, kiirlaenud ja online-kasiinod.

Erinevate sündmuste koosmõjul joonistub pilt, kus hasartmäng ei ole enam ainult “nišihobi”, vaid tükike laiemast eraisiku finants-ökosüsteemist.

EMTA karmim pilk kaughasartmängudele

Viimase aja otsused EMTA poolt on näidanud, et kaughasartmängude puhul ei vaadata enam läbi sõrmede ei taustakontrollile ega turundusele. Amet on mitmel korral rõhutanud, et Eesti mängijatele suunatud teenus peab vastama nii seadustele kui ka vastutustundliku mängimise põhimõtetele.

Praktikas tähendab see, et osa operaatoritest on lühikese ajaperioodi jooksul registrist kadunud – kas litsentsi lõppemise, rikkumiste või muu järelevalvemenetluse tulemuse tõttu. Mängijad märkavad seda alles siis, kui tuttava kasiino kontole enam ligi ei pääse või kui väljamakseprotsess muutub ootamatult keerukaks.

Samas survestab see ka teisi turuosalisi. Mida karmim on regulatsioon, seda enam kasiinod pingutavad, et tagada läbipaistvus ja laitmatu maine. Siin tekib soodne pinnas ka sõltumatute võrdluslehtede tekkimiseks, mis selgitavad, millised kasiinoboonused ja pakkumised reaalselt mängijale kasulikud on ning millistes peitub rohkem turunduslikku tolmu kui sisulist väärtust.

Hasartmängumaksu arutelud ja nende varjatud mõju

Poliitilisel tasandil on hasartmängumaksu rolli käsitletud eelkõige spordi, kultuuri ja ühiskondlike projektide rahastamise kontekstis. Kui räägitakse maksumäära tõstmisest või ümberkujundamisest, käsitletakse enamasti operaatorite kasumeid ning maksulaekumisi riigieelarvesse.

Taustal on aga veel üks nüanss: mida kõrgemaks tõuseb maksukoormus ja karmimaks muutub järelevalve, seda enam liigub osa tegevusest halli tsooni – välismaistesse kasiinodesse, mis Eesti järelevalvele otseselt ei allu. Sealt edasi muutub keerulisemaks ka mängijate võitude maksustamine ja vaidluste lahendamine.Kiirlaen, online-kasiino ja “üks õhtu, mis läks käest”

Võlanõustajate töölaudadele jõuab järjest enam lugusid, kus laen ja kaughasartmäng põimuvad. Skeem on sageli sarnane.

Näide: noorel pereisal õnnestub paari spordipanusega saavutada lühikese ajaga mitmesajaeurone võit. Võiduraha kulub plaanipäraselt kodustele kuludele, kuid samal ajal jääb meelde tunne, et “siit on võimalik veel rohkem võtta”. Mõni kuu hiljem on argikulud kasvanud, energiaarved ja toidukorv kallimaks läinud ning kuu lõpus tekib rahapuudus.

Lahendusena valitakse kiirlaen – esialgu väikese summaga, et “ajutine auk” katta. Paralleelselt tekib kiusatus samaaegselt online-kasiinos “midagi tagasi teha”. Kui algselt õnnestunud panus kordub, kinnistub muster: laen, riskantne panus, lühiajaline leevendus. Kui mitte, võivad mosaiiki lisanduda kõrge laenuintress ja kasvavad pinged lähedastega.

Selliste lugude puhul on keeruline näpuga näidata ühele “süüdlasele”. Tegemist on pigem kombinatsiooniga: inflatsioon, kerge ligipääs laenule ja agressiivne hasartmängu turundus.

Boonused ja läbimängimine: pealkirja taga olev matemaatika

Kui varasemad põlvkonnad suhtlesid hasartmängudega peamiselt lotopileti või kasiino külastuse kaudu, siis tänapäeval on kaughasartmängu esimene kokkupuude sageli boonusbänner.

Rubriigis “Uued pakkumised” konkureerivad üksteisega tervitusboonused, tasuta spinnid ja cashback-skeemid. Numbrid on muljetavaldavad: “kuni 500 € boonus”, “kuni 200 tasuta keerutust” jne. Mängija vaatepunktist on oluline küsimus aga see, mis juhtub siis, kui boonus on juba vastu võetud.

Just selleks on loodud eraldi juhendid, mis selgitavad kasiinoboonuste läbimängimise loogikat: mitu korda tuleb boonus või sissemakse läbi mängida, milliseid mänge arvestatakse, kui suur on maksimaalne panus boonusraha kasutades ja kui pikk on ajaline aken tingimuste täitmiseks.

Kui läbimängimiskohustus kombineerub laenurahaga, võivad väiksed protsendid ja segaselt sõnastatud reeglid muuta ühe õhtu otsused mitmekuusteks kohustusteks. Boonuste turunduslik külg ei kao kuhugi, kuid järelevalve karmistudes tõusevad järjest enam esile kasiinod, mis selgitavad tingimusi lihtsas keeles ja võrdlevad pakkumisi läbipaistval moel.

Mida need trendid laiemalt näitavad?

Viimase aja arengud Eesti kaughasartmängu turul annavad kokkuvõttes ühtmoodi signaali nii operaatoritele kui ka mängijatele endile:

• regulatiivne keskkond muutub rangemaks ja detailsemaks;
• maksu- ja järelevalveametid ootavad suurandmete ajastul täpsemat aruandlust;
• leibkondade tasandil ei kao kuhugi inflatsiooni, laenukoormuse ja meelelahutuse ristumiskoht.

Kui ühelt poolt tugevneb kontroll litsentseeritud kaughasartmängu üle, siis teiselt poolt ei kao vajadus rääkida sellest, kuidas täpsed reeglid – maksud, intressimäärad, boonustingimused päriselus inimesi mõjutavad.