Miks riik kärbib kaughasartmängude maksu?

Eesti valitsus on heaks kiitnud küllaltki vastuolulise ja küsimusi tekitava plaani, mille kohaselt hakatakse järk-järgult vähendama online hasartmängude (kaughasartmängude) maksu 6%-lt 4%-le. See aga tühistab varasema ajakava, mis oleks kaughasartmängude määra tõstnud hoopis 7%ni. 

Edasi on tõenäoliselt ees ootamas ministrite poolt esitletud kärped, mis on kavandatud nii, et kaughasartmängumaks langeb aastas 0.5 protsendipunkti võrra. Seda siis senikaua kuni jõutakse 4%-ni. Miks aga sellised maksud langevad, kui kohalik rahvas on hädas, et enamus teisi makse sel aastal tõusis?

Kas tegemist on strateegilise sammuga, et meelitada ligi rohkem Eesti kasiinolitsentsi taotlejaid, edendada sektori tegevust ning läbi selle luua stabiilne tuluallikas kultuurile ja spordile? Olgem ausad, selline poliitiline muutus toimub just nüüd, kui Euroopa iGaming turg õitseb. 

Eelmisel aastal moodustas online hasartmängudest saadud tulu ligikaudu 47,9 miljardit eurot Euroopa kogumängutulust. Eesti litsentsiga välismaa netikasiinod on juba suurel määral kohalikul turul, kuidas kas madalam kodumaine kaughasartmängumaks toob Eestisse veelgi enam välismaiseid kasiinooperaatoreid? Kas see kõik tõesti aitab raha tuua kohalikku kultuuri ja sporti?

Mida uus seadusandlus täpsemalt muudab?

Samal ajal, kui rahvas ootab muude nende jaoks esmalt oluliste maksude langetamist, jäävad need aga tahaplaanile ning kärbitakse hoopis teisi makse. Veel enne kui oktoobrikuu läbi sai, kiitis valitsus heaks uue hasartmängumaksu langetamise.

Uus seaduseelnõu tühistab eelmise aasta otsuse maksumäära tõsta ning näeb ette, et hasartmängumaksu langetatakse 0,5 protsendipunkti võrra aastas ning seda seni, kuni kaughasartmängude maks on jõudnud 4%-ni. Selline muudatus mõjutab peamiselt kaughasartmängude ehk online kasiinode (sealhulgas ka välismaa netikasiinod) tegevustele seatud makse ning muid hasartmängumaksu seaduses hõlmatud online kihlvedusid. 

Valitsus väidab, et kõik hasartmängude maksust kogutud tulu suunatakse spordi- ja kultuuriprojektidesse ning see muudab maksu kärpimise justkui poliitiliselt vastuvõetavaks, ning ehk ka teretulnuks. Seaduseelnõu toetajad väidavad, et madalam maksumäär muudab kasiinode litsentsimise Eestis konkurentsivõimelisemaks ning vähendab välismaa netikasiinode tegevuskulusid.

Sealjuures, seaduseelnõu vastased, näiteks rahandusministeerium ja mõned opositsioonisaadikud, on pigem teisel meelel. Nad hoiatavad, et vähendatud määrad võivad lühiajaliselt põhjustada tulude vähenemist ning panevad suuremat rõhku aga sellele, et kas saab kindel olla, et online kasiinode arv tegelikult ka kasvab. Kas tegemist on illusiooni või reaalsusega? 

Kas seaduseelnõu põhjuseks on soov konkureerida Maltaga?

Kogu sellise poliitika ja uue seadusandluse idee peidab endas tegelikult võimalikku konkurentsivõimelist strateegiat. Euroopas on väljakujunenud iGamingu keskus ning selleks on Malta, mis on laialdaselt tunnustatud nii regulaatorite, teenusepakkujate, ürituste kui ka ettevõttega seonduvate maksude ökosüsteemi poolest. See kõik muudab Malta aga online hasartmängude pakkujate jaoks atraktiivseks. 

Malta hasartmängumaksu raamistik näeb ette 5%-list hasartmängumaksu Malta mängijatelt saadud tulult ning lisaks muid vastavusmakse. Küll aga on selline raamistik justkui hüvede pakett, mis võib oluliselt vähendada välismaa ettevõtete efektiivseid maksumäärasid. Seesugune raamistik on aga juba aastaid meelitanud ligi suurel hulgal kasiinomängude pakkujaid.

Selge see, et Eesti ei saa Malta aastakümneid kestnud süsteemiga üleöö sammu pidada, kuid kaughasartmängumaksu langetamine on suure sammu astumine selle suunas. Olgem ausad, 2%-line kärbe hasartmängude brutotuludest on siiski mõõdetav ja tuntav kui rääkida rahanumbritest. Valitsus siiski pingutab, et ettevõtjad ja tarnijad looks riigis üksusi, palkaksid kohalikku personali ja pakuksid teenuseid. See aga omakorda loob juurde töökohti, ettevõtlustegevust ja lõpuks ka rohkem maksutulu. 

Mis võib selle kõigega kaasneda?

Selline poliitiline strateegia võib ju olla hea idee, kuid see hõlmab endas ka mitmeid kompromisse. Varasemalt on Eesti hasartmängumaksutulu olnud siiski täiesti arvestatav. Nimelt andsid hasartmängumaksudest saadud tulu riigikassasse 2023. aastal 48,3 miljonit eurot. Sellisest summast aga suurema osa tõid sisse netikasiinod, sealhulgas ka välismaa netikasiinod. 

Maksumäära langetamine võib seda tulu esialgu kärpida ning sealjuures loodetud uute kasiinooperaatorite sissevoolu realiseerimine võib tegelikkuses võtta aastaid, kui see üldse tuleb. Sealjuures kriitikud hoiatavadki, et poliitika justkui nõuab “ehita see valmis ja küll tulevad” suhtumist, aga see on paraku ebakindel. Seda enam, et Maltal on juba olemas suured eelised litsentsimise, pangandussuhete ja pakkujate osas. 

Veel on üheks mureks regulatiivne järelevalve ja rahapesuvastase suunitluse suutlikkus. Kui välismaa netikasiinod hakkavad üha enam turule tulema, siis koormab see ressursse ja asutusi, kes järelevalvet teostavad. Seda aitaks parandada see, kui litsentseerimise standardeid, rahapesuvastaseid kontrolle ja piiriülest koostööd tugevdataks samaaegselt. 

Sisuliselt on aga siiski tegemist eksperimendiga ja kuigi rahandusministeerium on nõudnud garantiisid, et kaitsta avalikku huvi, siis ei tea, kas need ideed arutlusele võetakse. Garantiide all siinkohal soovib rahandusministeerium rangemat aruandlust ja muid tingimusi. 

Kas ikka piisavalt läbimõeldud strateegia?

Eesti kaughasartmängude maksu langetamine on justkui teadlik ja läbimõeldud strateegiline lüke. Idee on kaubelda mõne protsendipunkti võrra maksutuluga, et muuta riik sõbralikumaks kohaks erinevatele iGaming ettevõtetele ja sealjuures ka laiemale hasartmängude tarneahelale. 

Potentsiaalne kasu tundub esmapilgul reaalne, kuid kas ka tegelikult on, seda näitab juba tulevik. Uus seaduseelnõu võib kaasa tuua rohkem litsentse taotlevaid ettevõtteid ning suuremat teenuste ja töökohtade valikut, kuid see kõik sõltub siiski teostusest. Olgem ausad, tegemist ei ole miski Euroopa linnade mänguga, vaid tõsise küsimusega valitsuse tegemistes ning otsustes. 

Madalamad maksumäärad üksi ei ole Malta süteemist kuidagi võimsamad, vaid see on vaid esimene samm. Selleks, et Maltaga konkureerida, tuleks pakkuda kiiret ja usaldusväärset litsentseerimise protsessi, tugevaid rahapesuvastaseid kaitsemeetmeid, pangateenuste paremat kättesaadavust ja ka toetavat ärikeskkonda. 

Siinkohal tasub jälgida valitsuse protsessi tähelepanelikult. Mis selle kõigega kaasneb? Siinkohal saavad siiski määravaks rahandusministeeriumi ütlemised, seaduseelnõu hilisemad lugemised ja sellega kaasnevad tingimused ning loomulikult ka kaitsemeetmed. See kõik näitab lõpuks ära, kas valitsuse võetud risk tasub päriselt ka end ära või toob maksumäära langetamine kaasa vaid poliitilisi pealkirju ja lühiajalisi tuluküsimusi, aga pikaajaline kasu jääb saamata.